Toomas torrõ, Toomas torrõ oll poisikõnõ, madalikku, madalikku oll mehekene. Tahtsõ-ks puusta, tahtsõ puust tä naista tetä, tammõ-ks-pakust, tammõpakust tahtsõ tahvitsõlla. Saa-as puust, saa-as puust tä naista tetä, tammõ-ks-pakust, tammõ-saa-as-pakust tahvitsõlla. Toomal tulle-ks, Toomal tull ar kosja minnä. Toomas kosõ, Toomas kosõ õnnõ kolmõst pääväst, võti-ks ütest, võti ütest tä nädälist, näio-ks tulli, näio tull ar elost iäst. Muuq õks aiva, muuq õks aiva muuda juttu, Toomas tougas, Toomas tougas toda juttu: “Kiä-ks häötäs, kiä käötäs mino naase?” Tõrvaskandu, tõrvaskandu tull tõistõ takast, ütel sis, ütel tä sis mehele: “Tikka-ks kõivo, tikka kõivo sa mäe pääle, väidse-ks sisse, väidse sisse panõ sällülde, ora-ks sisse, ora sisse sa otsõldõ, esi-ks mine, esi ar mine magamahe, naane-ks käse, naane käse sa mahla perrä”. Läts sis naane, läts sis naane küll minemä, ütel mehe, ütel mehe tä imäle: “Et õks hoia, et õks hoia mu väiko latsõ, kae-ks perrä, kae perrä sa kanassilõ. Ime-ks vasta, ime vasta sis kostigi: “Mine-ks mine, mine-ks mine, mu pujanaane, saava-ks latsõ, saava-ks latsõ sul hoietus, pingi-ks alla, pingi all saa pehme asõ, läve-ks all, läve all saa lämmi asõ”. Lätsi sis minnij, läts sis minnij nii minemä. Sõsar kaldõh, sõsar sääl kaldõh kar’ah olli, veli-ks künni, veli sääl künni mäe päällä. Mingu-ui, mingu-ui, mingu-ui, mingu-ui mi sõsarõ, soe-ks lätsi, soe lätsi sinnä summa viisi, kahru-ks kaldu, kahru kaldu sinnä pargi viisi, kõik õks liiku, kõik õks liiku su lihalõ, kõik õks viirdü, kõik õks viirdü su verele. Tulõ-ks minnä, tulõ minnä midä tetä, tulõ-ks mehe, tulõ mul mehe käskü täütä.