Meil Eestis on linnasid palju, hulk laulegi loodud on neist küll Tallinna tornidest, Viljandi järvedest, küll Tartust ja Emajõest.
Ka linnast, mis Narva jõekaldal, teil paljugi laulda ma võiks seal elavad tuhanded nägusead neiud, kes tublid ja armsad kõik.
Ma Narva neide tean, ahollahoo! Neid ikka kiitma pean, ahollahoo! Kas ei ole see õnnelik voorus, mitte iialgi südamest kaotada noorust? Nende mõtted on siirad, head, ahollahoo, ja alati püsti neil pead, ahollahoo! Seepärast usu mind, sõbrake armas, kosi naine, kui võimalik, Narvast!